Kaart - Güssing

Güssing [ˈɡʏsɪŋ] (ungari Németújvár, Német-Újvár, horvaadi Novi Grad) on linn (Stadtgemeinde) Austrias Burgenlandi liidumaal. See on Güssingi ringkonna halduskeskus. Linn oli sajandeid Ungari kuningriigi lääneservas tähtsal kohal. Linn on praegu kõige kuulsam Güssingi linnuse poolest, mis on Burgenlandi vanim ja silmapaistev piirkondlik maamärk, mis on ehitatud kustunud vulkaanile.

Linn asub Burgenlandi lõunaosas, Ungari piiri lähedal, Stremi jõe orus 229 meetri kõrgusel merepinnast. Veidi alla poole pindalast on põllumajandusmaa, samas kui ligi 40% on metsaga kaetud. Linna naabruses asuvad põhjas Tobaj, idas Strem, kagus Heiligenbrunn, lõunas Kleinmürbisch ja Großmürbisch, edelas Neustift bei Güssing ning loodes Gerersdorf-Sulz. Güssingi kalatiigid on linnas asuv Ramsari ala, mis on tuntud oma linnupopulatsioonide poolest, kus on väikehüüp, hallhaigur ja tuttpütt.

Güssingi linnus

Güssingi juured pärinevad 1157. aastast, kui lähedalasuva väikese asula kõrvale ehitati linnus. 1355. aastaks andis Ludwig IV Güssingile eriõigused. Keskajal oli religioonil, kunstil ja käsitööl suur tähtsus. Piirilinnana kindlustati Güssingit, et tõrjuda rünnakuid praeguse Ungari alalt. Hoolimata sissetungiohust läks Güssing õitsele ning linnaelanike hulka kuulusid sel ajal Artois' botaanik Carolus Clusius ja tüpograaf Joannes Manlius. Linnas on austusavaldus Clusiusele ja ka temanimeline tänav Clusiusweg.

16. sajandil oli Güssing vaba riigilinn kus kehtisid kõik munitsipaalseadused. 1619. aastal ümbritseti linn ringmüüriga, teatud tüüpi linnamüüriga. Linn koosnes tollal neljast kvartalist – Vorstadt, untere Stadt Draškovićide häärberi juures, innere Stadt kloostrist raekojani ja Hochstadt.

Güssingi (ungari Kőszeg, slovaki Kysak) isandad olid aadliperekond Austria ja Ungari kuningriigi piirialal. Pange tähele, et Kőszeg (saksa Güns) on lähedalasuva Ungari linna nimi, kuhu see perekond 1274. aastal oma elukoha Güssingist kolis. 1522. aastal sai sellest Ungari ühe silmapaistvaima magnaadiperekonna, Batthyány perekonna residents. Batthyány perekond omab endiselt esivanemate valdust, Güssingi linnust. 1540. aastal sai Franz Batthyány Ungari, Horvaatia ja Böömimaa valitsevalt kuningalt Ferdinand I magnaaditiitli, mis võimaldas tal avada maagikaevandused, samas kui 1549. aastal andis keiser talle õiguse linnas turge pidada. Turg toimub linnas endiselt iga kuu esimesel esmaspäeval.

Piirkond, nagu ka ülejäänud praegune Burgenland, kuulus Ungarile 1921. aastani. 1898. aastast pidi linn Budapesti valitsuse madjariseerimispoliitika tõttu kasutama ungari kohanime Németújvár. Pärast Esimese maailmasõja lõppu loovutati linn Saksa Lääne-Ungari (Deutsch Westungarn) osana pärast raskeid läbirääkimisi 1919. aastal Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutega Austriale. Piirkond on 1921. aastast vastloodud Burgenlandi liidumaa osa. 1973. aastal kuulutati piirkond ametlikult linnaks.

20. sajandil oli Güssingil majandusraskusi Ungari piiri ja koos sellega külma sõja ajal Raudse eesriide läheduse tõttu. Paljud elanikud kolisid mujale või pendeldasid töö leidmiseks pikki vahemaid.